Home

“Mitte midagi” Lembe Rubeni graafikanäitus


Haapsalu Linnagaleriis 4.02-28.02.2021


Arvo Pärt avaldas mulle unenäos täiusliku terviku loomise saladuse.
Täiuslik teos tekib muusikas nootide ärajätmise tulemusel. Teoses on oluline koht sellel, mida ei ole. Tervik kujuneb pausidest rütmide vahel aga ka ärajäänud kihtidest, sõrendatud struktuurist – jäävad vaid vihjed. Nagu kulunud pitskardin – me tajume mustri järgnevust, kuigi ei näe puuduvaid kohti.Pärdi muusikas on samamoodi. Me tajume midagi, mida ei ole. Struktuuritaju meie peas taastab puuduvad noodid (mustrid). See muudabki teose nauditavaks, sest ülesanne on ajule lihtne. Unes öeldi, et selliselt kodeeritud looming vallandab kehas paranemise – keha hakkab tajuma süsteemi puuduvaid mustreid ja korduvust ning neid taastama.Olemise struktuur on kõikjal meis ja meie ümber – omanäoline korduvus erinevates looduse loodud objektides. See on maailma lõputu morse, meie elu ülesanne on õppida seda mõistma. Loodus annab meile vihjed – õiged olemise skeemid, neile, kes oskavad seda lugeda. Meie esivanemad on reaalsusega manipuleerinud läbi mustrite. Teooriad räägivad, et mustrisse kooti meelega viga, et parandada tegelikkust.Kunstnik nopib keerulisest elutervikust välja vaid mõned üksikud vihjed. See on nagu mõistatus, mille lahendamine maailma olemuse lahti kodeerib. Vastuvõtja/vaataja täidab puuduva tähenduse ja sisuga. Aga seda vaid juhul, kui see temas edasi helisema või muster tema sees edasi joonistuma hakkab. Täiuslik teos ehk tervik saab kokku meie peas isiklike tundmuste ja kogemuste abil. Tekib miski, mida enne ei olnud. Midagi, mida ei saa katsuda ega mõõta.Kunstnik teeb metsas justkui lageraie, kuhu jäävad alles vaid üksikud puud. Vaataja-kuulaja saab teosest emotsiooni kadunud puude kurvastavast puudumisest ja asetab nad vaimusilmas sinna tagasi – loob oma maailma. Oluline on struktuuri puuduv osa, mis panebki fantaasia tööle. Kõige olulisem on silmaga nähtamatu. Tühjus – puhastav seisund struktureerib meelte mustreid.Objektide vaheline distants – mitteolev – määrab ära tulemuse. Reljeefne täpiline kangas moodustab kihiti trükkimisel erinevaid üllatavalt keerulisi optilisi mustreid, vastavalt sellele, mis nurga all üks kiht teise kihi suhtes asetada.Loomine ongi resoneeruvate tasandite kohtumine – loov vaim ja elunähtus, mis inspiratsiooni vallandab ning miski veel. Erinevad vaatenurgad moodustavad erineva tihedusega uusi mustreid, see on looming oma võimaluste paljususes. Distantsi muutus objektide vahel tekitab erinevaid ruumilisi maailmu – olukordi ja elusituatsioone. Distants on seoses pandeemiaga saanud uue tähenduskihi.Iga vaataja saab näitusel luua – tekitada lihtsast sruktuurist mitmetasandilisi maailmu. Me kõik oleme pidevas loomises, sest see kuulub inimese elementaarsete vajaduste hulka.Minu graafiline seeria on vaikusega kokku kootud olemine pauside vahelistes pausides, mis uurib olemise mustrite seaduspärasust. Seeria kaardistab struktuuride puuduvaid osi ja pause. Isegi millegi materiaalse puudumine meie igapäevaelus on suuremas mustris osa harmoonilisest tervikust.Tervik tekib tänu tühjusele.

Lembe Ruben

Suur tänu: Kaupo Kangur, Siim Soop, Agur Kruusing, Mirja-Mari Smidt ja Eesti Kultuurkapital


/“Nothingness”
Lembe Ruben´s exhibition of prints in Haapsalu Linnagalerii
Feb 4 th until Feb 28 th. 2021

I had a dream. Arvo Pärt revealed me the secret of composing the ultimate Oneness.
Skipping a certain amount of notes creates the perfect wholeness in music. What matters most is the absence. The pauses between rhythms ; the missing layers and reduced structure create the Oneness. It is like a worn-out lace curtain – we sense the repeating pattern, although we do not see the missing parts.The same is with Pärts` music. We sense something that is not really there. But the latently existing structure in our head recovers the absent notes or patterns. Since its familiar to the brain, it is highly enjoyable. I was told in a dream that a work of art , that was created using the code pushes the body towards salutogenesis- the healing process. The body starts to recreate missing patterns in this system.The structure of life exists everywhere. It is both inside and outside us, repeating in different created objects. It is our challenge to learn to understand it. But the nature itself gives us a hint – the right way of being, once we´re accomplished the ability to read it. Our ancestors have been manipulating with this reality through these patterns. The rumour has that the error was woven consciously inside the pattern in order to enable changes and improvement.The artist uses random hints of that complicated wholeness of life. It is like a puzzle. When You solve the puzzle, You understand the code. The observer fills the void with his own interpretation. But only if it moves on somehow – whether in forms of a tone or a drawing. The perfect piece of art forms in our head according to our personal feelings and experiences. Suddenly there is something that didn’t exist before. Something we cannot touch nor measure.The artist acts like a wood-chopper in a forest, leaving only a handful of trees to grow on. The audience feels sympathetic to the loss of trees. Therefore he puts them back in the forest, using imagination. The missing part of the system is what activates the phantasy. The invisible part of the world is the most important one. A cleansing state of.mind, the Void creates patterns.The distance between objects – the non-existing part, the Nothing – is the key. The dotted, embossed fabrics makes surprisingly complicated patterns, when You place the layers on one another. The pattern varies according to different angles.Creating is the co-appearance of resonating layers – it needs the hole trinity : the creative spirit and a certain event of life plus the unknown factor, the It. Different angles create new patterns with varying densities. The creating process always includes multiple choices. The certain change of space creates different spatial worlds – the situations and circumstances. Thanks to the isolation times the distance has somehow accomplished a new meaning.Every visitor can be an artist in this exhibition – to make multi-layered new worlds out of a simple structure. We all are in a mutual development, this is one of the basic needs of a spiritual human.My series of imprints is dedicated to Being intertwined with silence; a rhythm of pauses and intervals. My work is a research of the order of the Patterns. Even if we lack something in earthly everyday matters this “necessity” or “question” is also a meaningful part of the larger Order. Emptiness leads a way towards wholeness.

Lembe Ruben


Big thanks: Kaupo Kangur, Siim Soop, Agur Kruusing, Mirja-Mari Smidt ja Eesti Kultuurkapital

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s